Uudised

Avaleht / Kõik uudised

Võlgade sissenõudmine välismaalt - kui tulemuslik see tegelikult ikkagi on? (10.09.2020)

Piiri%c3%bclene sissen%c3%b5udmine

Julianus Inkasso viimased paar aastat on olnud täis edulugusid. Omandati Eesti turu üks esirinnas tegutsenud krediidihaldusfirma, Lowell Eesti, ja laiendati haaret piiriüleses sissenõudmises. Julianus Inkasso on juba aastakümneid olnud number 1 Eestis. Täna on meie positsioon tugevam kui kunagi varem ning hea meeskond tagab edu ka sissenõudmises.

"Nii Eestis kui ka Lätis on üle 30% kohtuasjadest algatanud Julianus Inkasso."

Meie tugevat haaret Baltikumis näitab fakt, et nii Eestis kui ka Lätis on üle 30% kohtuasjadest algatanud Julianus Inkasso. Vähem edukas pole olnud ka sissenõudmine Soome suunal. Inimesed kolivad, ning Soome on üks ahvatlus, kuhu maandutakse.

10- aastaga oleme Soomes elavate ja asuvate võlgnike vastu menetlust alustanud 21 236  korral. „Soome plussiks ja üheks edu võtmeks on ka kiire ning taskukohane kohtumenetlus, kui nõue on vaidlustamata, siis saab tulemuse kätte kiiremalt ja väikesemate kuludega kui Eestis,“ räägib Julianus Inkasso müügidirektor Mihkel Veskimägi.

 

Lai piiriülene haare

Täna on Julianus Inkassol tänu liidule kahe tugeva rahvusvahelise inkassofirmade katuseorganisatsiooniga European Collectors Association (ECA) ja League International for Creditors (LIC) võimekus esindada oma kliente üle kogu maailma. Kahe liidu peale on kokku ligikaudu 1000 liiget, kelle seas on esindatud pea kõik maailma riigid.

"Täna on Julianus Inkassol tänu kahele liidule võimekus esindada oma kliente üle kogu maailma."

Mihkel Veskimägi sõnul on välismaalt raha tagasinõudmine kogenud võlanõudjale üpris lootusrikas. Loomulikult mängivad siin suurt rolli riigi seadusandlus ja ärikultuur. Põhja- Euroopat ja Lõuna-Euroopat on raske võrrelda. Lõunamaade pikad maksetähtajad ning „homme maksan“ suhtumine võib menetluse oodatust pikemaks venitada. Põhjamaade ettevõtluskeskkond ja ärimentaliteet annab võimaluse aga enamate edulugude rääkimiseks, lähiminevikku jäävad edulood Rootsist, Norrast ja Taanist. Aga mitmeid positiivseid lahendeid on tulnud ka teistest riikidest, nagu Bulgaariast, Ungarist, Itaaliast ja Ameerika Ühendriikidest.

 

Kuidas piiriülene sissenõudmine toimub?

Julianus Inkasso ülesanne ongi oma klienti kõikides väljakutsetes, mida piiriülene sissenõudmine kaasa toob, aidata. Lihtsalt nõudekirja saatmisest siin ei piisa. Meil on vaja partnerit, kes teeb taustakontrollid, selgitab välja võlgniku võimaliku asukoha, kui see on teadmata, ning vähetähtis pole ka kohaliku riigikeele tundmine. 

"Kõikide tegevuste eest, alates nõude saatmisest välisriiki kuni kohaliku partneriga läbirääkimiste pidamisese ja menetluse jälgimiseni, kannab hoolt Julianus Inkasso." 

Teise riigi õiguse järgi käib ka kohtu ja täitemenetlus, mis toob endaga kaasa vajaduse leida enda õiguste eest seismiseks esindaja välisriigis. Kogu see tegevuste jada alates nõude saatmisest välisriiki kuni kohaliku partneriga läbirääkimiste pidamisest ja menetluse jälgimisest jääb meie kanda.

Meie kliendile Eestis jääb vaid Julianus Inkassoga lepingu sõlmimine. "Muuhulgas anname kliendile eestikeelse teavet ka menetluse hetkeseisust," lisab Veskimägi.

 

Kas tasub proovida?

Pea igal nädalal saame ettevõtetelt päringu sisuga, kas välimaalt on ikka mõtet raha sisse nõuda? Suur vahemaa ja teadmatus riigi seadusandlusest ning tavadest tekitavad klientides vahel kõhklusi. „Eks riskid jäävad alati, nii rahvusvahelise kui ka Eesti-sisese sissenõudmise puhul,“ lisab Julianus Inkasso müügidirektor Mihkel Veskimägi. „Aga kui ei proovi, siis ei saa ka teada“

"Nõuete kohtueelne inkassomenetlus välismaal on ettemaksuta ning maksta tuleb vaid reaalselt tagasitoodud raha eest."

Nii nagu kõikide menetluste puhul kehtib ka siin „algul töö pärast tasu põhimõte“. „Kui mingil põhjusel võlgnikult raha kätte ei saa, siis ei ole ka teenustasu. Põhjuse, miks raha ei laeku, saame oma rahvusvaheliselt partnerilt ning põhjuseid võib olla erinevaid, alates nõude vaidlustamisest kuni võlgniku pankrotini välja. "Seega on kohtueelne inkassomenetlus piiriüleselt on ettemaksuta ning maksta tuleb vaid reaalselt tagasitoodud raha eest.“

Kui teil on partnereid või kliente välismaal, kes on võlgu, siis saatke meile päring julianus@julianus.ee või helistage +372 681 4402, toome teie raha tagasi.

Kas koroonakriisi mõju annab ikka veel tunda ning teie klientide arved ei laeku õigeaegselt? (18.08.2020)

Oliver.2020 %281%29 ruut

Mida see teile tegelikult tähendab?

Uurime Eesti suurima ja kogenuima inkassofirma tegevjuhilt Oliver Markvardilt, milline on olnud koroona mõju ettevõtetele ning kuidas klientidelt saamata jäänud raha siiski kätte saada.

Kes ettevõtetest on kõige suurema löögi all?

Julianus Inkasso tegevjuht Oliver Markvart näeb, et kevadine koroonakriis on mõjutanud paljude ettevõtete majanduslikku olukorda ning toonud endaga kaasa debitoorsete võlgnevuste kasvu.  
 
Debitoorsete võlgnevuste kasv on kriitilise tähtsusega, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Oleme kogenud, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks moodustavad tähtajaks tasumata summad märkimisväärse osa nende käibekapitalist, mis on aga ühtlasi ka nende tegevuse likviidsuse mõõdikuks ehk võimekust täita lühiajalisi nõudmisi.


Kuidas teha äri nii, et võlgu ei jäädaks?

"Kiire vastus oleks, et ettemaks; üsna tihti pole see aga teemaks,“ sõnas Oliver Markvart.
Ärimaailmas saate riski vähendada ainult sellega, et te ei anna kunagi uuele kliendile krediiti ilma, et oleksite kontrollinud põhjalikult tema tausta ning seejärel kontrollite kliendi krediidivõimelisust perioodiliselt ka tulevikus.
 
Oleme ka ise seda meelt, et hea kaalutud otsus tihti on heast lepingust võimsam. Kuid mis lepingutesse puutub, siis lepingutingimused, mis nõuavad kahjuhüvitist ja viivist, on võlgnevuse sissenõudmisel alati abiks.


Millal alustada koostööd inkassoga?

Täna pöördub meie poole võrreldes eelmise aastaga 20% enam ettevõtteid, kes on jõudnud sinnamaani, kus oma jõududega võlgnikelt raha enam kätte ei saa.
„Inkassofirma kaasamine ei tohiks olla aga viimane õlekõrs,“ sõnab Oliver Markvart „Kui meeldetuletuskirjad on saadetud ning võlgnik ei reageeri või annab katteta ja ebamääraseid lubadusi, siis on see märguandeks, et nüüd on aeg tegutseda.“ Kiire reageerimine viib ka võlgnikule sõnumi, et võlausaldaja suhtub olukorda väga tõsiselt.“
 
„Õnneks sageli nii ka tehakse, sest meie ettevõtjad on saanud katteta lubadusi omal nahal eelmise kriisi ajal tunda; nüüd julgetakse teha kiirelt  järgmine samm ning kaasata võla sissenõudmisse inkassofirma,“ avaldab Oliver Markvart ettevõtjatele kiitust.


Kui keerukas võib üks võla sissenõudmine olla?

„Meil on kogemusi, kus arvatakse, et inkassofirma saadab vaid meeldetuletuskirju ja teeb kõnesid. Tegelikkuses on kogenud inkassofirma võlamenetlus advokaadi- ja detektiivitöö vahepealne. See on tegevuste jada, sisaldades nii õiguslikku analüüsi kui ka automaatseid robottegevusi. Oma osa on siis ka professionaalses läbirääkimises ning võlgniku taustinfo kontrollimises ja analüüsis. Samuti mõjub vahel võluvõtmena maksehäire avaldamine andmebaasides.“  
 
See on intensiivne ja keerukas protsess, mis kiirendab nii raha laekumist kui ka aitab sageli ära hoida nii kohtumenetluse kui ka kohtuvaidlusest tekkinud soovimatut avalikkuse tähelepanu.
 
"Meie partnerite tagasisidet jagades võin öelda, et inkassofirma muudab tasumata arvete sissenõudmise ettevõtete jaoks hõlpsamaks, kuna võtab endale suure osas vastutusest ja ka stressist, mis olukorraga kaasneb. Vähem olulisem pole ka kohtuvälise inkassomenetluse tulemuspõhine hinnastamine. Kui pole tulemust, pole ettevõttele ka kulu,“ lisab Oliver Markvart.
 
Ja ärge unustage, mida kauem te lasete oma kliendil arve tasumisega viivitada, seda pikemalt te oma kliente finantseerite. Teil on õigus oma rahale!
 
Kui soovite teada, mis on kõige õigem samm, et tasumisega viivitanud kliendilt raha kätte saada, siis saatke meile oma päring julianus@julianus.ee või helistage +372 681 4402.

Neli pehmet tegevust, mida teha enne võla inkassosse saatmist (02.06.2020)

Julianus inkasso it

Oma kogemusi jagab AS Decora - üks tavalisest parem ehituspood.

Järgmise aasta eesmärke paika pannes kerkivad ikka ja jälle ühed ja samas küsimused. Krediidihaldusosakonnas arutatakse, kuidas vähendada võlaga lõpetatud lepingute arvu, finantsosakond otsib võimalusi rahavoo kiirendamiseks ning müügiosakonna prioriteediks on kliendirahulolu tõstmine.

AS Decora ettevõtte tegevjuhi Eike Tubli-Müüri jaoks on need ettevõtte edukuse seisukohalt põnevad väljakutsed ning nii nagu paljudes ettevõtetes, nii ka neil, tehakse oluline osa tööst ära juba enne lepingu sõlmimist.

Kõike riske aga 100 % maandada ei ole võimalik ning tasumata arveid ikka tekib.

Seega pannakse Decora krediidihalduse eest vastutavas meeskond paika järjestikuste tegevuste jada, mis vastavad küsimustele:

Kes teeb?

Millal tehakse?

Kuidas tehakse?

Kui kaua tehakse?

Nende küsimuste valguses tuleb tähelepanu pöörata

  • kas tööd saavad tehtud ka siis, kui protsessi eest vastutav isik on puhkusel; 
  • millal alustatakse esimese tegevusega;
  • milliseid kanaleid kliendini jõudmiseks kasutatakse;
  • kui kaua tegevusi tehakse enne, kui liigutakse järgmisesse etappi, näiteks alustatakse maksekäsu kiirmenetlust või saadetakse võlg inkassopartneril

1. Arve tasumisest on möödas 0-1 päev. Saada SMS. Saada motiveeriva sisuga SMS kohe samal päeval või tasumist meelde tuletav SMS järgmisel päeval pärast maksetähtpäeva möödumist.

 

2. Kliendi arve tasumisest on möödas 1 kuu. Nüüd on sinu tegevused tehtud. Kui klient ei ole oma lubadusi täitnud või üleskutsele reageerinud, siis on aeg saata nõue oma partnerile edasisteks tegevusteks. Sina aga saad keskenduda oma klientidele, kes tõesti kliendisuhet ka jätkata soovivad.

3. Arve tasumisest on möödas 7-14 päeva. Helista. Kui klient on sulle oluline, siis alati helista. Juhi kõnes tähelepanu tasumata arvele, esita lahendusi ja paku vastutasuks kliendisuhte jätkamist. Kasuta alati sõna KLIENT. Väldi sõnu võlg ja võlgnik.

4. Arve tasumisest on möödas 2-7 päeva. Saada e-kiri. Saada maksemeeldetuletus ühe nädala jooksul maksetähtpäeva möödumisest. Ole kirjas julgustav, võimalusel paku välja lahendusi või motiveeri klienti. Kasuta kirjas alati sõna KLIENT ja rõhu heale kliendisuhtele.

 

Oma kogemuse pani kirja Decora AS-i tegevjuht Eike Tubli-Müür. Tartus alustanud ettevõtte on tänaseks oma esindused avanud Pärnus, Võrus, Viljandis, Jõgeval, Põltsamaal ja Tallinnas Mustamäel. Teistesse Eesti linnadesse saab kaupa tellida decora.ee vahendusel. 

Eike Tubli-Müüri sõnul toob rohkem esindusi endaga kaasa ka rohkem kliente ning paratamatult ka tähtajaks tasumata arveid.

"Decora üheks motoks on tavalisest parem teenindus," üteb Eike "ning seda printsiipi järgime me igas kliendiga suhtlemise etapis, ka võlahalduses."

Decora AS - Julianus Inkasso klient aastast 2004. 

 

Töökorraldus Julianus Inkassos (13.03.2020)

Stamp

Seoses riigis kehtestatud eriolukorraga alates 13.03.2020a. ei võta Julianus Inkasso kontoris ajutiselt külaisi vastu.

Julianus Inkasso ülevaade Eesti eraisikute maksehäirete olukorrast 2020 aastal. (01.03.2020)

7

Olulisemad tähelepanekud

  • 2020. aasta veebruari seisuga on teada vähemalt 234 085 aktiivse maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Siia hulka ei ole arvestatud parkimistrahve ja prügiveo arveid, mis ei näita otseselt maksevõimet.
  • Keskmine maksehäirete suurus ühe isiku kohta on tõusnud 2214 euroni (oli 1600 eurot 2017. aastal).
  • 49%-l ehk ligi pooltel võlglastel on rohkem kui 1 aktiivne maksehäire, seejuures 12% võlglastel on 5 või rohkem aktiivset maksehäiret.
  • 2020 aastal on Eesti „keskmine võlgnik“ 43 aastane eesti rahvusest mees, kes elab Põhja-Eestis ja kellel on 1-2 aktiivset maksehäiret, kogusummas ca 2200 eurot.
Maksehäirete hulk isikul Isikute hulk Osakaal Summa Keskmine võlg isiku kohta
1 51 088 50,6% 40 284 092 € 788€
2 19 280 19,1% 38 000 032 € 1 970 €
3 11 476 11,4% 34 404 656 € 2 998 €
4 7 120 7,0% 29 146 497 € 4 093 €
5 või enam 12 064 11,9% 81 878 210 € 6 786 €
  101 028 100% 223 713 487 € 2 214 €

Tähelepanuväärset

  • 5 või enama võlgnevusega isikute hulk on oluliselt kasvanud (2017a. 6,1% vs 2020a. 11,9%).
  • Samas on püsinud muutumatuna nende isikute keskmine võlasumma (2017a. 6800 eurot vs 2020a. 6786 eurot).
  • Ligi 1,3%-l võlgnikest on 10 või rohkem aktiivset maksehäiret, keskmise võlgnevuse kogusummaga lausa 10 878€.

Võlgnike vanuseline jaotus

  Vanus -25 Vanus 26-35 Vanus 36-45 Vanus 46-55 Vanus 55+
võlgade arv isikul % % % % %
1 53% 510 45% 586 44% 1021 50% 960 66% 654
2 21% 1454 19% 1818 20% 2138 19% 2273 16% 1703
3 11% 2547 13% 2755 13% 3165 12% 3245 8% 2850
4 6% 3447 8% 3793 8% 3807 7% 5058 4% 4125
5≥ 9% 6063 15% 6567 15% 6800 12% 7308 6% 6546
    1581   2238   2607   2517   1512

Tähelepanuväärset:

  • Positiivse trendina on kuni 25 aastate võlgnike arv märkimisväärselt langenud (oli 2017a 14,2% kõigist võlgnikest vs 2020a 4,2%).
  • Samas nende noorte inimeste osakaal, kellel on ainult üks aktiivne maksehäire, on kahanenud. Kui 2017a selliseid noori ca 80%, siis täna on see näitaja 53%.
  • Kõige nooremate ja kõige vanemate isikute grupis on keskmine võlgnevuse summa märgatavalt madalam kui teistes vanusegruppides.

Võlgnike sooline jaotus (eraisikud)

  Võlgade arv % Unikaalseid isikuid % summa %
M 146 545 63% 63 683 63% 153 383 727 € 69%
N 87 540 37% 37 345 37% 70 329 764 € 31%
  234 085 100% 101 028 100% 223 713 491 € 100%

Tähelepanuväärset:

  • 2019a. seisuga oli Eesti rahvaarv 1,32 miljonit inimest, kellest 47% on mehed ja 53% naised. Samas võlglaste hulgas on 63% mehi ja 37% naisi.
  • Seega võlgnike seas on jätkuvalt suhe ca 2/3 vs 1/3 meeste „kasuks“.
  • Meessoost võlgniku keskmine võlgade kogusumma on 2408 eurot, naistel 1883 eurot.
  • Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et kuigi Eestis elab mehi vähem, jäävad nad suurema tõenäosusega ja ka suurema summa võlgu.

Võlgnike sooline ja vanuseline jaotus kombineeritult

  MEHED NAISED
  Arv % Arv %
18-25 2700 64% 1537 36%
26-35 16203 66% 8337 34%
36-45 19070 67% 9499 33%
46-55 13566 63% 7826 37%
55+ 12144 55% 10146 45%

Tähelepanuväärset:

  • Seaduspärasus, et Eesti võlgnikest moodustavad ca 2/3 mehed ja 1/3 naised, kehtib läbivalt vanusest hoolimata, millest võib järeldada, et mehed on riskialtimad kogu elu jooksul.
  • Sooline võlgnike osakaal muutub oluliselt alles vanemas eas. Seda ei põhjusta meeste käitumise muutumine, vaid keskmise eluea vahe (meestel 73 aastat, naistel 82 aastat), mida ilmestab alljärgnev tabel.
  • 65+ vanuses võlgnike koguarv on õnneks marginaalne.
Võlgnike osakaal    
vanus mehed naised
56-65 58,9% 41,1%
66-75 51,5% 48,5%
76-85 36,3% 63,7%
86+ 23,8% 76,2%
kokku 54,5% 45,5%

Võlgnike jaotus vastavalt rahvusele

Rahvus elanike arv Eestis Osakaal Võlgnike osakaal Keskmine võlgnevus isiku kohta Võlgnevuste arv isiku kohta
eestlased 907 628 73,4% 66,9% 3 079 € 2,96
venelased 328 299 26,6% 33,1% 2 867 € 2,84
kokku 1 235 927 100% 100%    

Tähelepanuväärset:

  • Kui võrrelda Eesti elanikkonnast kahe suurima rahvuse, eestlaste ja venelaste, võlgnevusi, siis nähtub, et vene rahvusest inimesed moodustavad 26% sellest kogumist, kuid võlgnike hulgas on nende osakaal 33%.
  • Samas eestlaste võlad on ühe isiku kohta suuremad ning eestlastel on ka aktiivseid maksehäireid rohkem.

Võlgnike geograafiline jaotus

Maakond Elanike arv Elanike osakaal rahvastikust Võlgnike osakaal Võlgade summaline osakaal
Harju maakond 566 741 42,8% 40,6% 44,1%
Hiiu maakond 8 620 0,7% 0,4% 0,7%
Ida-Viru maakond 153 716 11,6% 15,1% 11,1%
Jõgeva maakond 31 967 2,4% 2,4% 2,2%
Järva maakond 31 204 2,4% 2,8% 2,9%
Lääne maakond 24 734 1,9% 1,5% 1,5%
Lääne-Viru maakond 61 154 4,6% 5,6% 6,0%
Põlva maakond 28 026 2,1% 1,9% 1,7%
Pärnu maakond 84 388 6,4% 6,3% 6,8%
Rapla maakond 35 503 2,7% 2,5% 2,5%
Saare maakond 31 835 2,4% 1,6% 1,4%
Tartu maakond 153 479 11,6% 10,0% 10,1%
Valga maakond 31 068 2,3% 2,9% 2,7%
Viljandi maakond 48 604 3,7% 3,7% 3,8%
Võru maakond 34 178 2,6% 2,6% 2,3%
kokku 1 325 217 100% 100% 100%

Tähelepanuväärset:

  • Üldiselt korreleerub elanike osakaal maakonniti sellega, kui suure osa kõikidest võlgnikest ja võlgnevuste kogusummast antud maakonna elanikud moodustavad. Näiteks Viljandimaal elab 3,7% Eesti elanikkonnast ning Viljandimaa elanike osakaal kõikidest võlgnikest on samuti 3,7% ning osakaal koguvõlgnevusest summaliselt on 3,8%.
  • Positiivselt paistab silma Saaremaa, kus on 2,4% Eesti elanikkonnast, samas ainult 1,6% võlgnikest ning kõigest 1,4% koguvõlgnevusest.
  • Kuigi Lääne-Virumaal elab 4,6% elanikkonnast, siis võlgnike osakaaluks on 5,6% ja koguvõlgnevusest 6,0%.
  • Ida-Virumaal on 11,6% elanikkonnast, kuid 15,1% võlgnikest.

Kokkuvõtlikult

  • Võib väita, et Eesti inimesed ei ole kunagi varem nii hästi elanud kui täna. Seda kinnitavad nii keskmise palga väga kiire kasvutempo, hoiuste suured mahud kui ka ülimadal töötuse määr. Seega tänased võlgnikud on võlgu peamiselt isikust endast tulenevatest põhjustest. See raskendab võlgade edukat sissenõudmist.
  • Keskmise võlgnevuse summa jätkab kasvamist (2020a on see üle 2200 euro). Sellises suuruses võla tasumine keskmise palga juures ja sundkulude kõrvalt ei ole lihtne ülesanne ning senise trendi jätkudes võib probleem veelgi süveneda.
  • Ca 60% juhtudel võlamenetluse alustamisel on isikul juba aktiivne maksehäire olemas, mis viitab sellele, et ei kontrollita piisavalt isikute tausta.

    Eeltoodud andmed põhinevad Julianus Inkasso ja taust.ee maksehäireregistri andmetel.

Oliver Markvart, Julianus Inkasso juhataja

Tel: + 372 53 907 922, e-post: oliver.markvart@julianus.ee